Tänavu detsembri algul täitub 20 aastat Eesti Äriseadustiku kehtima hakkamisest. Hoolimata soliidsest east ja rohkest kohtupraktikast on Eesti ärikeskkonna peamises juriidilises raamis ikka veel mitmeid auke. Eelkõige väikeaktsionäride õiguste ja vähemusaktsionäride osaluste realiseerimise võimaluste koha pealt vaadates. Hoolimata juba üle aasta kestnud ettevalmistustest ei taha konkreetsemate tulemuste ehk sõnastatud eelnõuni jõuda ka Justiitsministeeriumi algatatud Äriseadustiku terviklik uuendamine.
Aeg on jalg pidurilt võtta ja gaasi anda, sest väikeaktsionäride õigustega seotud küsimused takistavad kapitaliturgude arengut, mürgitavad ärikeskkonda kui muudavad raskeks, et mitte öelda võimatuks mitmete vanema põlvkonna ettevõtjate elutöö realiseerimise mõistliku hinnaga.
Olles tegelenud üle 15 aasta tervikettevõtete või vähemusosaluste müükide korraldamisega, puutun sellealaste probleemide ja küsimustega kokku pidevalt. Kas Eesti ettevõtte väikeaktsionäril on võimalik oma osaluse väärtust mõistliku hinnaga müüa? Milline on üldse 10 protsendist pisut suurema või väiksema osaluse väärtus ettevõttes? Millised asjaolud mõjutavad osaluse väärust, kas ja kuidas saab väikeaktsionär oma tegevusega mõjutada lõpptulemust? Häid ja selgeid vastuseid pole palju ja neid on ka keeruline üles leida. Just sel põhjusel korraldame 12. novembril Investment Agency ja Kaubandus-Tööstuskoja eestvõttel seminari “Kuidas müüa oma elutööd?”.
Keskendume väikeaktsionäri osaluse müümise temaatikale, mis jäi edasiarendamist väärivana sõelale eelmise aasta sügisel Kaubanduskojas toimunud analoogilisel üritusel. Toona tutvustas Investment Agency analüütik Erki Katkosild ettevõtete väärtuse hindamise metoodikaid erinevate mudelite alusel, kuid vastuseta jäid mitmed küsimused, mis puudutasid väljakujunenud praktikat, kus väikeaktsionär peab osaluse müügil tihtipeale taluma kuni 90%-ni ulatuvat allahindlust vara õiglaselt väärtuselt.
Sisuliselt on tegemist olulise osaga väikeaktsionäride seadusliku kaitse puudulikkusest Eestis, millest tänavu 12. mail kirjutas Äripäevas ka advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson. Näiteks situatsioon, kui juhatus otsustab „investeeringuga jooksu panna“ ning investori võimalused kaitset saada on väga väikesed, sest kehtiva õiguse alusel puudub väikeaktsionäril õigus otsenõudeks juhatuse liikme vastu, kes on investeeringu väärtust vähendanud. Või siis Eestis puuduv, ent mujal maailmas suletud äriühingu aktsia likviidsuse probleemi lahendamiseks kasutatav väikeaktsionäri väljaastumisõigus (nn sell-out right) või õigus nõuda ühingu sundlõpetamist. Selliselt saab vähemusaktsionär, kellele dividendi ei anta, vähemalt nõuda enda väljaostmist õiglase hinna eest. Tänasel Eesti ettevõtte vähemusaktsionäril selline õigus puudub, küll on aga riik andnud enamusaktsionärile õiguse osta sundkorras välja väikeaktsionäre (nn squeeze-out right).
Veel üks keerukas väikeaktsionäride “diskrimineerimist” puudutav teema käsitleb dividendide maksmise praktikat. Tuntuim näide on siin kahtlemata BLRT Grupi väikeaktsionäride vaidlus oma huvide kaitseks, mis on kestnud juba aastaid, kuid tulemused pole lootustandvad – ettevõte pole hoolimata headest majandustulemustest kogu oma tegevusajaloo jooksul kordagi dividende maksnud. Selle küsimuse lahenduseks peaks juristid tuge saama Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute dotsendi Priit Sanderi uuringust “Dividendipoliitika seadusandlik regulatsioon väikeaktsionäride õiguste kaitsel” – kus autor jõuab järeldusele, et Eestis oleks vaja kehtestada kohustuslik dividendimakse.
Mida siis peaks kõigi nende probleemidega peale hakkama ettevõtte väikeomanik, kes tihtipeale on olnud ettevõttes kas selle asutamisest alates või seal vähemasti aastaid töötanud. Esimeses järjekorras tuleb muidugi teada oma õigusi, mis algavad võimalustest teatud juhtudel ja teatud häältearvu esindades suuraktsionäri otsuseid blokeerida ning ulatuvad ettevõttes erikontrolli läbiviimise või erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseni välja. Loomulikult on tegu nüansirikaste ning keerukate olukordadega, kus ettevõtja või aktsionär/osanik enamasti spetsialisti abita läbi ei saa.
Paratamatu on ka, et kontrolli puudumine ettevõtte juhtimis- ja kasumijaotamise otsuste üle mõjutab oluliselt osaluse väärtust. Olukorrast adekvaatse pildi saamiseks ning oma vara väärtuse maksimeerimiseks kuluvad ära nii koostöö õigusnõustajaga kui ka võimalik väikeaktsionäride koostöö oma huvide kaitseks. Võimalusel tuleks kaasaktsionäridega sõlmida ka aktsionäride leping, milles reguleeritakse omavahelised suhted, mis pole kasumijaotuse otsuste mõttes piisavalt reguleeritud.
Kõik see on muidugi ilus, kuid põhineb eelduslikul mõistmisel ja koostöövaimul, keerukamate ja konfliktsete suhete korral aitab aga ainult läbimõeldud ja kõiki osapooli tasakaalustatult kaitsev seadusandlus. Eesti juristid ja seadusandjad võiks oma südameasjaks võtta, et Äriseadustik saaks selliseks hiljemalt oma täisealiseikka jõudmisel ehk 21. eluaastaks.
Väikeaktsionäri/-osaniku õigused:
| 1. Suuraktsionäri otsuseid saab blokeerida: |
| * 1/3 + 1 hääl - saab blokeerida: põhikirja muutmise, aktsiakapitali muutmise, aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise, nõukogu liikmete ennetähtaegse tagasikutsumise; |
| * 1/4 + 1 hääl - saab blokeerida otsuse, kus aktsiakapitali suurendamisel märkimiseesõigus välistatakse ja nii aktsionäride osalust lahjendatakse. |
| 2. 1/10 suuruse osalusega omanikel on võimalik: |
| * Nõuda ettevõttes erikontrolli läbiviimist. Erikontroll on erakorraline audit, mille käigus hinnatakse juhatuse ja nõukogu tegevuse seaduspärasust ja ettevõtte majanduslikku olukorda; |
| * Nõuda kohtult nõukogu liikme tagasikutsumist või audiitori või erikontrolli läbiviija väljavahetamist; |
| * Nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, määrata koosoleku päevakord ja välja pakkuda otsuseprojektid; |
| * Nõuda, et üldkoosolekul osaleks ja protokolli tõestaks notar või et üldkoosolekul osaleks ja annaks selgitusi majandusaasta aruannet kontrollinud audiitor. |
Illar Kaasik, Investment Agency OÜ juhatuse liige