01.01.2016 jõustusid Raamatupidamise Seaduse muudatused, mille alusel jagunevad ettevõtted järgmiselt: mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, väike konsolideerimisgrupp, keskmise suurusega konsolideerimisgrupp, suur konsolideerimisgrupp.
Kõige rohkem on majandusaasta aruande esitamise kohustust lihtsustatud mikroettevõtja jaoks.
Mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja –aruandluse korraldamisel Eesti Heast Raamatupidamistavast, võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ning kuni 4 lisast (lisades tuleb esitada seaduses nõutud infot). Mikroettevõtjal ei ole vaja koostada rahavoogude ning omakapitali muutuste aruannet. Samuti ei ole vaja kirjutada tegevusaruannet.
Milliseid ettevõtteid loetakse mikroettevõtjateks? Need on osaühingud, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ning kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Kui kõik tingimused ei ole täidetud, siis ettevõte mikroettevõtjaks ei klassifitseeru ning majandusaasta aruannet lihtsustatud vormis koostada ei saa. Näiteks kui ettevõtte varad ning kohustused vastavad mikroettevõtja nõudmistele, kuid juhatuse liige ei ole ettevõtte osanik, siis on see ettevõte juba väikeettevõtja.
Väikeettevõtjad - need on osaühingud, kes ei ole mikroettevõtjad ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Väikeettevõtjal tuleb juba koostada majandusaasta aruanne, mis sisaldab ka tegevusaruannet ning rohkemat informatsiooni varade ja kohustuste kohta. Väikeettevõtjale säilitatakse võimalus mitte koostada rahavoogude ning omakapitali muutuste aruannet (nn lühendatud aruanne).
Keskmise suurusega ettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest. Keskmise suurusega ettevõtja peab koostama juba kõik põhiaruanded ning lisad (bilansi ja kasumiaruande alaliigendused peavad olema lisades).
Suurettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest. Suurettevõtja jaoks on majandusaasta aruande nõudmised samad nagu keskmise suurusega ettevõtjal, kuid lisaks tekivad täiendavad nõuded tegevusaruandele.
Seega, osaliselt lihtsustatakse majandusaasta aruande koostamist mikro- ja väikeettevõtjate jaoks. Keskmiste- ning suurettevõtjate jaoks sisuliselt midagi ei muutu ning nõudmisi isegi suurendatakse.
www.fk.ee
Jelena Scheberina, Finantskonsultant OÜ partner