Läti võtab euro kasutusele alates 1. jaanuarist 2014, a teise Balti riigina, mis liitus eurotsooniga. Euro on kasutusel 17 Euroopa Liidu liikmesriigis ning terves reas teistes Euroopa riikides. Rahvastiku arv riikides, kus eurot kasutatakse ületab 330 miljonit inimest. Tänapäeval on euro tähtsuselt, pärast USA dollarit, teine rahvusvaheline vääring maailmas, moodustades IMF järgi 28,3% rahvusvahelise valuuta reservidest.
Läti saab euro kasutusele võtmisest palju kasu ja eeliseid. Arvestades, et Läti on Euroopa Liidu liige ning tihedates kaubandussidemetes teiste Euroopa riikidega, saavad eksportivad ja importivad ettevõtted euro kasutusele võtmisest märkimisväärset kasu. Ühisraha kasutamine vähendab oluliselt valuutavahetuse kulusid, mis oma korda lihtsustab eurotsooni riikide vahelisi tehinguid. Üleminek Euroopa ühisrahale alandab laenu teenindamise kulusid ettevõtetel, kellel on võetud laene eurodes, kuna kaovad igakuised raha konverteerimise kulud.
Ettevõttele tekkib parem juurdepääs erinevatele kindlustusinstrumentidele, mis on noteeritud eurodes. Kindlustuslepingu maksumus eurodes on madalam kui kindlustuslepingu maksumus vähem likviidses valuutas.
Tugeva valuuta kasutamine vähendab riske, mis on seotud Läti lati kõikumisega euro suhtes. Euroopa ühisraha annab suurema stabiilsuse Läti majandusele ning parendab majanduse prognoositavust. Stabiilse valuuta kasutamine avab uksed uutele investoritele, kes seni on kartnud lati devalveerimist.
Läti liitumine euroalaga mõjub positiivselt riigi ja suuremate pankade reitingutele. Peale lõplikku otsust Läti eurotsooniga liitumiseks, tõstis Standart & Poor ’s Läti riigi reitingut BBB+ tasemeni. Kõrge krediidireiting vähendab välislaenu teenindamisega seotud kulusid. Euro kasutuselevõtt baasvaluutana annab investoritele signaali, et Läti riigi majandus on korras ning samuti tõstab see nende silmis Läti prestiiži.
Eurole Üleminek tähendab ka Läti elanikele laenu teenindamise kulude vähenemist. Euro kasutamine lihtsustab kauba ja teenuste hindade võrdlemist erinevates Euroopa riikides ning ühtlasi kaob vajadus valuuta konverteerimiseks. Läti president, Andris Bērziņš, märkis oma intervjuus, et euro kasutuselevõtmine võimaldab säästa vahendeid riigilaenu teenindamisel. Presidendi arvates on võimalik säästetud vahendeid suunata maksuvaba miinimumi tõstmiseks.
Ühtlasi ootab euro tulekut uuel aastal ka Läti kinnisvaraturg. ELR Agentsi analüütikud prognoosivad, et euro kasutusele võtmine võib lähiperspektiivis alandada kinnisvara hinda. Pikas perspektiivis mõjub ühisvaluuta kasutusele võtmine kinnisvara turule positiivselt, peamiselt on see tingitud rahvusvaluuta riskide maandumisega ja laenude teenindamise kulude vähendamisega.
Jurmala kinnisvara hinnad jäävad paigale või isegi näitavad väike kasvu. Jurmala kinnisvara hindande stabiilsus on peamiselt tingitud seaduse muudatusest, mis toob endaga kaasa elamislubade väljaandmise piirangud: Lätis väljastatakse 2014. aastal 700 elamisluba, 2015. aastal planeeritakse välja anda 525 elamisluba ning 2016. aastal ainult 350. Seaduse muutmine võib kiirendada Vene investorite ja kuulsuste kinnisvara ostmise otsuseid, kelle jaoks on Jurmala üks meelepärasemaid investeerimise ja puhkuse sihtkohti Baltikumis.